Interneti-ühendus on võimalik juhtmeta ruuteri kaudu. Kui kasutate Wi-Fi-ühendust, loote ühenduse raadiovõrgu marsruuteriga, mis võimaldab teie ühilduvatel seadmetel Interneti-ühendust luua.

Toetuste ümbersuunamine ja andmeedastus :
Wi-Fi andmete edastamise protsess algab signaali modulatsiooniga. Saadetavad digitaalsed andmed teisendatakse moduleeritud raadiosagedussignaalideks. See modulatsioon võib andmebittide esitamiseks kasutada erinevaid tehnikaid, näiteks faasimodulatsiooni (PSK) või amplituudi (ASK).

Sagedused ja kanalid :
WiFi-võrgud töötavad litsentseerimata raadiosagedusalades, peamiselt sagedusalades 2,4 GHz ja 5 GHz. Need ribad on jagatud kanaliteks, mis on spetsiifilised sagedusvahemikud, millega WiFi-seadmed saavad suhelda. WiFi-kanalid võimaldavad mitmel võrgul koos eksisteerida ilma liigsete häireteta.

Mitmekordne juurdepääs :
Selleks et lubada mitmel seadmel jagada sama kanalit ja suhelda samaaegselt, kasutab Wi-Fi mitut juurdepääsutehnikat, näiteks Carrier Sense Multiple Access with Collision Avoidance (CSMA/CA). Enne andmete edastamist kuulab WiFi-seade kanalit tegevuseks. Kui see ei tuvasta ühtegi tegevust, võib ta oma andmeid edastada. Vastasel juhul ootab see juhuslikku hetke, enne kui uuesti proovib.

Kapseldamine ja protokollid :
WiFi-võrgu kaudu edastatavad andmed on kapseldatud kaadritesse vastavalt WiFi-protokolli standarditele (näiteks IEEE 802.11). Need raamid sisaldavad sellist teavet nagu saatja ja vastuvõtja MAC-aadress, raami tüüp, andmed ise jne. Erinevat tüüpi kaadreid kasutatakse erinevat tüüpi suhtluseks, näiteks haldamiseks, juhtimiseks ja andmeraamideks.

Autentimine ja linkimine :
Enne kui seade saab WiFi-võrgu kaudu suhelda, peab see autentima ja siduma WiFi-pääsupunkti (AP) või ruuteriga. See hõlmab tavaliselt autentimis- ja seosesõnumite vahetamist seadme ja pääsupunkti vahel, kus seade pakub mandaati (nt parooli), et tõendada oma volitust võrgule juurdepääsuks.

Krüpteerimine ja turvalisus :
Andmete krüptimine WiFi-võrgus on hädavajalik, et takistada volitamata isikutel tundliku teabe pealtkuulamist ja lugemist. Turvaprotokollid, nagu Wi-Fi Protected Access 2 (WPA2) ja WPA3, on loodud selle kaitse tagamiseks, kasutades tugevaid krüpteerimismeetodeid.

WPA2 on pikka aega olnud WiFi-võrkude peamine turvastandard. See kasutab täiustatud krüpteerimisprotokolle, näiteks AES (Advanced Encryption Standard), et kaitsta võrgu kaudu edastatavaid andmeid. Kuid arvutirünnakute ja tehnoloogiate arenguga on muutunud vajalikuks uued krüpteerimis- ja turvameetodid.

Siin tulebki mängu WPA3, Wi-Fi turvaprotokollide uusim iteratsioon. WPA3 toob oma eelkäijaga võrreldes kaasa mitmeid täiustusi, sealhulgas tugevamad krüpteerimistehnikad ja parem kaitse toore jõu rünnakute eest. Samuti tutvustab see selliseid funktsioone nagu individuaalne andmekaitse, mis parandavad WiFi-võrkude turvalisust, eriti keskkondades, kus paljud seadmed ühenduvad samaaegselt.

Lisaks krüpteerimisele saavad WiFi-võrgud kasutajate ja seadmete identiteedi kontrollimiseks kasutada ka autentimistehnikaid. Näiteks saavad ettevõttevõrgud rakendada sertifikaadipõhiseid autentimissüsteeme või kasutajanimesid ja paroole, et tagada võrgule juurdepääs ainult volitatud kasutajatele.

Wi-Fi tehnoloogia, mis on seetõttu standardiseeritud, on näinud selle omadusi ja kiirusi aja jooksul ja kasutamisega arenemas. Igale WiFi standardile identifikaatoriga 802.11 järgneb täht, mis väljendab selle põlvkonda.
Aujourd’hui, on considère que les normes 802.11 a/b/g sont quelques peu dépassées. Depuis ses origines en 1 9 9 7, les normes Wi-Fi se sont succédées pour laisser place tout récemment, fin 2019 à la norme Wi-Fi 6E (802.11ax).

Võrgustike loomiseks on erinevaid viise :

Režiim "Infrastruktuur"
Režiim, mis võimaldab Wi-Fi-kaardiga arvuteid omavahel ühendada ühe või mitme jaoturitena toimiva pääsupunkti (AP) kaudu. Varem kasutati seda meetodit peamiselt ettevõtetes. Sellisel juhul nõuab sellise võrgu paigaldamine "Access Point" (AP) terminalide korrapäraste ajavahemike järel kaetavale alale. Terminalid ja masinad peavad suhtlemiseks olema konfigureeritud sama võrgunimega (SSID = Service Set IDentifier). Selle režiimi eeliseks ettevõtetes on see, et see tagab kohustusliku läbipääsu pääsupunkti kaudu : seetõttu on võimalik kontrollida, kes võrku pääseb. Praegu pakuvad Interneti-teenuse pakkujad, erikauplused ja suured kastipoed üksikisikutele traadita marsruutereid, mis töötavad režiimis "Infrastruktuur", olles samas väga hõlpsasti konfigureeritavad.

Ajutine režiim
Režiim, mis võimaldab Wi-Fi-kaardiga arvuteid otse ühendada, ilma et kasutataks kolmanda osapoole riistvara, näiteks pääsupunkti. See režiim sobib ideaalselt masinate kiireks omavaheliseks ühendamiseks ilma lisavarustuseta (nt failide vahetamine mobiiltelefonide vahel rongis, tänaval, kohvikus jne). Sellise võrgu rakendamine seisneb masinate konfigureerimises "Ad hoc" režiimis, kanali (sageduse) valimises, kõigile ühises võrgunimes (SSID) ja vajadusel krüpteerimisvõtmes. Selle režiimi eeliseks on see, et see ei vaja kolmanda osapoole riistvara. Dünaamilised marsruutimisprotokollid (nt OLSR, AODV jne) võimaldavad kasutada autonoomseid võrgusilma võrke, kus vahemik ei piirdu naabritega.

Silla režiim
Sildade juurdepääsupunkti kasutatakse ühe või mitme juurdepääsupunkti ühendamiseks, et laiendada traadiga võrku, näiteks kahe hoone vahel. Ühendus toimub OSI kihil 2. Pöörduspunkt peab töötama "Root" režiimis ("Root Bridge", tavaliselt see, mis levitab Interneti-ühendust) ja teised ühenduvad sellega režiimis "Bridge" ja seejärel edastavad ühenduse uuesti oma Etherneti liidese kaudu. Kõiki neid pöörduspunkte saab valikuliselt konfigureerida "Sild" režiimis kliendiühendusega. See režiim võimaldab teil ehitada silla, tervitades samal ajal kliente nagu režiim "Infrastruktuur".

Režiim "Range-extender"
Kordusrežiimis olev pöörduspunkt võimaldab Wi-Fi signaali veelgi korrata. Erinevalt sillarežiimist jääb Etherneti liides passiivseks. Iga täiendav "hop" suurendab aga ühenduse latentsust. Repiiteril on ka kalduvus vähendada ühenduse kiirust. Tõepoolest, selle antenn peab signaali vastu võtma ja edastama selle sama liidese kaudu uuesti, mis teoreetiliselt jagab läbilaskevõime poole võrra.

WiFi 6E, tuntud ka kui 6 GHz WiFi, kujutab endast märkimisväärset edasiminekut traadita võrgu valdkonnas. See uus standard, mis põhineb standardil 802.11ax, pakub palju võimalusi ja eeliseid, mis muudavad WiFi-võrkude võimalusi ja jõudlust.

Esiteks tähistab üleminek 802.11ax WiFi standardilt WiFi 6E-le WiFi erinevate põlvkondade kirjeldamiseks kasutatava terminoloogia selgitamist ja lihtsustamist. See standardimine võimaldab kasutajatel ja spetsialistidel WiFi-tehnoloogiaid paremini mõista.

WiFi 6E üks peamisi omadusi on uute sageduste kasutuselevõtt, eriti 6 GHz sagedusalas. Selline ühtlustamine avab uusi võimalusi raadiospektri kasutamiseks, pakkudes seega rohkem kanaleid ja vähendades häireid. Uus 6 GHz sagedusala vahemikus 5945 kuni 6425 MHz pakub märkimisväärset ruumi kiirete WiFi-võrkude kasutuselevõtuks.

Jõudluse osas toob WiFi 6E kaasa mitmeid uuendusi. MiMo (mitu sisendit, mitu väljundit) on tehnika, mis võimaldab WiFi-seadmesse lisada mitu antenni, suurendades selle võimet käsitleda samaaegselt mitut andmevoogu. Selle tulemuseks on traadita ühenduste kiiruse ja töökindluse märkimisväärne paranemine.

Lisaks pakub WiFi 6E suuri jõudluse eeliseid selliste funktsioonidega nagu OFDMA (ortogonaalne sagedusjaotuse mitmekordne juurdepääs) ja Mu-MIMO (mitme kasutaja, mitme sisendi, mitme väljundiga). OFDMA võimaldab raadiospektrit tõhusamalt kasutada, jagades kanalid väiksemateks alamkanaliteks, võimaldades võrguliiklust paremini hallata ja suurendada võrgu läbilaskevõimet. Mu-MIMO seevastu võimaldab WiFi-pääsupunktil suhelda samaaegselt mitme seadmega, parandades võrgu üldist jõudlust, eriti tihedalt asustatud keskkondades.

Lõpuks paraneb ühendatud seadmete aku tööiga ka tänu TWT (Target Wake Time) tehnoloogiale. See funktsioon võimaldab seadmetel kindlaks teha, millal nad peavad olema ooterežiimis ja millal nad peavad ärkama, et suhelda WiFi levialaga, vähendades energiatarbimist ja pikendades aku kasutusaega.